|
Menu |
Basango-Actualites
ACDS-Basango-Actualités-Nouvelles en bref-analyses
LoLAKO, 2004: O.T.: MOTAMBO MWA LIWA? Bo tanga malamu lisapo na maloba manso oyo makomami na se, na monoko ya mboka wa biso...(VOIR PLUS BAS) ............................................................................................. Un film sur Léopold II scandalise le Palais Royal belge UN ARTICLE DE CHRISTIAN LAPORTE | EN MÉMOIRE DES VICTIMES CONGOLAISES: L'HUMANITÉ SE SOUVIENDRA TOUJOURS (lire plus bas) ............................................................................................... COMMUNIQUÉ ..........COMMUNIQUÉ..........COMMUNIQUÉ............... Cette note est pour vous annoncer une bonne nouvelle que nous avons du mal à garder pour un petit cercle de personnes intéressées à la cause congolaise ici au Canada. Nous voulons vous l'annoncer pour partager notre joie et renforcer notre espérance en l'avenir. Samedi 05 mars dernier, Madame Jeanne-Marie SINDANI, présidente de l'ACDS a reçu un hommage mémorable à l'occasion de la cérémonie de clôture de la période commémorative de l'Histoire des Afro-Canadiens (donc des Noirs en Amérique du Nord depuis plusieurs siécles jusqu'à nos jours). Comme chaque année, cette fois-ci l'on a voulu aussi rendre hommage à la femme Noire pour sa contribution dans la société pour le bien de l'humanité, tant au Canada que dans le monde. Elle a donc reçu cet hommage avec joie er reconnaissance et elle l'a dédié immédiatement à la femme congolaise devant l'assemblée lors de cette cérémonie sollennelle le soir du samedi 5 mars 2005 à 19h25 à Hull/Gatineau, à 5 minutes d'Ottawa. Ce fut un momernt inoubliable et reconfortant face à la souffrance qu'endure la femme congolaise, notamment à l'Est de la RDC. À cette occasion, un diplôme d'Honneur encadré en platine lui a été octroyé pour les efforts dévoués «à la défense des droits des humains pour l'Afrique, et pour le respect et la mise en valeur de la femme Noire dans le monde». Que cela plaise à notre Dieu tout puissant et l'honneur revient à la femme africaine, en général, et à la femme congolaise, en particulier, car par cet hommage elle peut être considérée comme modèle pour les autres femmes et les générations à venir. Ce prix nous a été décerné par l'Assemblée des Afro-canadiens, sous l'égide de: - la Mairie de la Ville de Hull/Gatineau (à 5 minutes d'Ottawa) - Comité Consultatif pour les relations avec la Communauté Noire de Gatineau - Ministère de l'Immigration et des communautés culturelles du Québec - et Multiculturalisme Canada. Nous leur avons présenté toute notre reconnaissance. Cet évènement a coïncidé avec l'approche de la célébration de la journée mondiale de la femme 2005. «Que cet hommage soit effectivement transmis à mes congénères au pays et ailleurs par ce canal, à juste titre» a déclaré Madame Sindani lors de la cérémonie. ACDS-communications et relations publiques. ............................................................................................... MESSAGE DE SOUTIEN ET DE SOLIDARITÉ AUX FEMMES CONGOLAISES À L'OCCASION DE LA JOURNÉE MONDIALE DE LA FEMME'2005 interpellation de la Cpi pour rendre justice aux femmes congolaises (RDC) Les femmes congolaises lancent un appel pressant aux femmes du monde entier, à toutes les organisations féminines et à la justice internationale, de soutenir leurs efforts POUR METTRE FIN À L'IMPUNITÉ EN RDC. Elles exigent justice et sanctions judiciares pour ces crimes massifs qui ont meurtri la population et continuent à sévir à l'Est de la RDC. Ces horreurs qui ont choqué de nombreuses consciences, tant sur le plan national qu’international, méritent d’être sanctionnés conformément à la loi et à la justice universelles. Il s’agit des crimes contre l’humanité qui ne peuvent demeurer impunis. La Cour pénale internationale est entrée en fonction. Elle se saisira bientôt du cas de la RDC. La première audience est fixée au 15 mars 2005. Elle est très attendue par la population congolaise, en général, et les femmes congolaises, en particulier. Ces dernières ont payé un lourd tribu hors du commun À CETTE GUERRE. La violence faite aux femmes congolaises est d'une ampleur indescriptible et humainement insupportable. Les acteurs principaux de ces crimes des masses, des viols cruels et d'actes de génocide sont les troupes étrangères du Rwanda, de l'Ouganda et du Burundi, et leurs millices respectives nommées «rebelles congolais» . Cette guerre d'invasion et d'occupation en RDC a fait plus de 3.5 millions des victimes (chiffre avancé en mai 2001 par International rescue Committee (IRC)), plusieurs centaines des milliers des femmes, de petites filles sont violées et sexuellement violentées par ces troupes étrangères et leurs milices en RDC; que des familles dispersées, ques des centaines des milliers d'orphelins rescapés, des femmes brûleés, enterrées vivantes et des rescapées trumatisées, ... AINSI, À L'OCCASION DE LA JOURNÉE MONDIALE DE LA FEMME, LES FEMMES CONGOLAISES (EN RDC) ONT BESOIN DE L'APPUI ET DE LA SOLIDARITÉ INTERNATIONALE, ELLES VOUS DEMANDENT:
Du point de vue du peuple congolais, cette haute mission de Justice universelle doit décourager l’impunité en RDC et dissuader les criminels étrangers et nationaux qui s’attendent à « une prime » pour faits de BARBARIE. L’audience du 15 mars 2005 est très attendue par toutes les organisations féminines en RDC et toutes les composantes politiques et sociales de la Rdc. Cela pour plusieurs raisons: La première marque la fin de l’impunité en République démocratique du Congo au regard de l’ampleur de la violence faite aux femmes et à la destruction de la vie humaine, à la dévastation du tissu sociétal par des troupes étrangères et leurs complices nationaux. La deuxième est pour mettre fin au règne des criminels, des tortionnaires, des gangsters-rapaces responsables des crimes des masses, DU SOUS-DÉVELOPPEMENT ET DE LA PAUVRETÉ DES MASSES. Voici une mince illustration des horreures comises en RDC par les troupes rwandaises, ougandaises et burundaises avec leurs milices locaes LA PUDEUR NOUS RETIENT DE DIFFUSER TOUTES LES PHOTOS SUR INTERNET .CES IMAGES NE SONT QU'UNE MINCE ILLUSTRATION DES CRIMES DES MASSES EN RDC. AUCUN PEUPLE AUCUN ETRE HUMAIN NE MERITE CECI : Dans les milieux de la justice internationale, il est question des « crimes massifs». Tous les chefs de guerre sont bien connus de tous. L’audience du 15 mars 2005 promet d’être fertile en rebondissements. Elle se déroule quasiment à trois mois de la fin de la transition et l’organisation des élections. En attendant la promulgation de la loi électorale qui aura à définir les critères d’éligibilité, il ne fait l’ombre d’aucun doute que tous les chefs de geurre, ceux qui feront l’objet d’une quelconque poursuite judiciaire ou non, pendant cette période ou plutard, seront inévitablement éliminés par le peuple. Sachant que les femmes constituent l'écrasante majorité d'électeurs en RDC. Déjà, le 15 mars 2005, les noms des premières interpellations de la Cour pénale internationale, ipso facto du processus électoral, pourront filtrer. Les organisations des femmes congolaises s’attendent fermement à d’autres rebondissements, à d’autres comportements même au sein des partis politiques issus des millices-rebelles. C’est sûr. Ce qui est évident, est que l’on ne peut plus arrêter la machine de la justice internationale. Nul n'est à l'abri de la violence ! Le massacre, le jeudi dernier, de neuf casques bleus bangladeshi, est un élément de plus versé dans le dossier judiciaire en RDC. C’est sûr que la Cpi se saisira de ce dernier crime en date pour entendre les présumés coupables. DÉSORMAIS, AUCUN CRIME COMIS EN RDC NE DOIT DEMEURER IMPUNI. CÉLÉBRONS LA JOURNÉE MONDIALE DE LA FEMME SOUS LE SIGNE DE LA LUTTE CONTRE LA VIOLENCE ET L'IMPUNITÉ DANS LE MONDE. MESSAGE DE LA COMMUNAUTÉ CONGOLAISE DU CANADA-MONTRÉAL MÉTROPOLITAIN (COCOM) EN COLLABORATION AVEC ACDS-MONTRÉAL 88888888888888888888888888888888888888888 .................................................................................................................... LEPOLITIQUECONGORDC Réactions sur le film sur Léopold II Date: Thu, 15 Apr 2004 08:32:34 -0000 Les 1 et 8 avril, dans le cadre de « Histories » sur Canvas (VRT) et le 8 avril sur la Deux (RTBF), puis, sans doute à Kinepolis, l'on a pu voir le controversé documentaire « Le Roi blanc, le caoutchouc rouge, la mort noire » qui évoque, à grand renfort de documents d'époque l'exploitation économique du Congo de 1895 à 1908, lorsqu'il était une possession personnelle de Léopold II. Un long métrage de 109 minutes réalisé par Peter Bate qui devrait susciter de vives controverses. Il provoque d'ailleurs déjà des remous en haut lieu. Il nous revient que le Palais royal est scandalisé par les thèses développées dans le documentaire qui seraient tout simplement outrancières. Ainsi, le commentaire affirme froidement que jusqu'à l'apparition de Hitler, Léopold II était un des hommes les plus cruels d'Europe. De là à faire un lien avec les génocides, il y avait un pas allégrement franchi. Où il est question de dix millions de victimes... Un film qui évacue tout débat et une réalité davantage grise ? UN ARTICLE DE CHRISTIAN LAPORTE | EDITION DU JEUDI 8 AVRIL 2004 A n'en pas douter, les réactions vont pleuvoir après la projection du « Roi blanc ». Dans les deux sens car si les faits peuvent être considérés comme authentiques, leur analyse et leur interprétation divergent et, n'en déplaise à certains confrères flamands, elles sont même contradictoires entre le nord et le sud du pays. Mais aussi entre chercheurs congolais. Il est donc utile que la RTBF encadre la projection d'un débat avec d'autres spécialistes que ceux, uniquement britanniques ou flamands du film. Nous avons relevé quelques points forts de la thèse de Bate (qui a réalisé le documentaire avec Elikia M'Bokolo) en les soumettant à la critique. Au lecteur/téléspectateur d'en tirer les leçons... 1. Un procès- réquisitoire instruit uniquement à charge contre Léopold II. La présentation ne laisse pas planer le moindre doute : installé dans un prétoire de ce qui pourrait être un tribunal pénal international, Léopold II (qui n'ouvre jamais la bouche pour se défendre) subit un assaut récurrent de témoignages contre les pratiques de l'administration et de la Force publique dans « son » Etat Indépendant du Congo. En cause : le génocide (sic) perpétré à l'égard du peuple congolais, mis au travail forcé pour la récolte du caoutchouc. Avec à la clé des incendies de villages, mais surtout des tortures et des amputations qui ne faisaient pas dans le détail : des mains coupées, des seins, des organes génitaux... Et un recours à la chicotte ou à du latex brûlant pour convaincre les plus récalcitrants. Certain : il y a eu de larges abus en Afrique comme dans les autres colonies à l'époque. Mais Peter Bate ne laisse pas de place à une confrontation. Plus grave : un lien est établi entre l'Etat indépendant et le Congo belge sans la moindre nuance. Le film ne donne la parole qu'à des experts britanniques ou flamands. Sans remettre en cause leur objectivité, force est de constater qu'il évacue tout débat. Quand Maria Misra, professeur à Oxford évoque un holocauste majeur à la fin du film, sa conclusion est aussi elliptique que simplifiée à l'extrême. 2. Un génocide ? Oui. Sans aucun doute. L'affirmation selon laquelle Léopold II permit l'élimination massive de millions de Congolais, épicée d'une allusion à Hitler a choqué le Palais et Louis Michel mais aussi tous les anciens de la colonie. Elle repose essentiellement sur le livre d'Adam Hochschild dont le seul titre suscite toujours un débat très large : « Les fantômes du roi Léopold II, un holocauste oublié ». Sa thèse : en développant la récolte du caoutchouc, les Hommes de Léopold II auraient diminué la population du bassin du fleuve Congo de moitié. Les éléments authentiques de l'histoire du Congo sont repris dans le site Internet: www.cobelco.org Jean Stengers, tout en reconnaissant les qualités du livre d'Adam Hochschild refuse à l'auteur le droit d'évoquer un holocauste. Pourquoi? Et de souligner que s'il y eut, effectivement, beaucoup de victimes directes de l'exploitation économique abusive et des crimes de masses, il fallait aussi, selon Stengers, prendre en compte des épidémies épouvantables, surtout de la maladie du sommeil et de la variole, la baisse de la natalité due à ces maladies et aussi – ce sont souvent des missionnaires qui parlent – l'« immoralité » (sic). Hochschild, expliquait Stengers, ne nie pas ces facteurs épidémiologiques qu l'on trouve partout dans le monde, mais il imputait l'affaiblissement de la résistance immunitaire de la population congolaise dû aux crimes horribles, à la politique de guerres et aux abus du régime colonial belge. Selon plusieurs analystes, ce même phénomène est d'actualité au Congo, la guerre et les crimes horribles commis à l'endroit des Congolais depuis 1998 par leurs voisins de l'Est exposent la population extrêmement affaiblie aux épidémies de toute sorte et rappellent valablement à l'humanité les souvenirs oubliés de l'hollocauste commis par la politique belge. Cette guerre est le reflet par excellence de l'héritage de la politique coloniale du roi Léopold II. Pour l'historien de l'ULB, il y avait une autre «lacune» grave : le fait de ne pas localiser les abus tout à fait avérés, dans le temps et dans l'espace. Pour Stengers, il était d'autant plus absurde de parler d'un holocauste que les abus systématiques n'étaient pas commis sur l'ensemble du territoire congolais. Est-ce un argument valable pour nier l'hollocauste congolais? La thèse reprise par M'Bokolo dans le film est contredite par lui-même dans son histoire du Congo note Jean-Luc Vellut, spécialiste d'histoire africaine à l'UCL. 3.Une dramatisation peu historique pour les uns, un documentaire authentique bien monté, pour les autres, aux images superbement léchées, le film déforce sa propre thèse. Précisons que Peter Bate et Elikia M'Bokolo ont parcouru les régions concernées pendant plusieurs semaines et ont fait reconstituer certains témoignages de manière très forte. Par exemple, lorsqu'un chef de village rencontrant la commission d'enquête internationale aligne autant de pailles qu'il y a eu de victimes. Pour Ginette Kurgan (ULB), «c'est un excellent docu-drame théâtral mais certainement pas le dernier carat de la vérité historique.» Il est intéressant de noter aussi la réaction de l'historienne Barbara Emerson, auteur d'un « Léopold II » sur la question de savoir si d'autres ex-pays coloniaux seraient prêts à regarder dans le rétro d'un passé pas toujours correct... Oui, sans doute mais, a-t-elle ajouté, «ce ne serait pas à travers un film aussi engagé et unilatéral.» 4. Les sources. Peter Bate se défend de n'avoir puisé que dans Hochschild, inspiré lui-même par les recherches de l'ex- ambassadeur Jules Marchal. En fait, ces sources ont été largement recoupées avec les témoignages d'époque dont ceux de nombreux missionnaires britanniques et scandinaves. Une large attention va à l'action d'Edmund Dene Morel, un ancien du secteur du transport maritime qui par ses dénonciations des abus commis au Congo est apparu comme un précurseur des grandes associations de défense des droits de l'homme. Il internationalisa son combat contre Léopold II par la presse. Me Mario Spandre, ancien d'Afrique conteste cette image positive dans « Le Soir Magazine » de cette semaine. Morel y est décrit comme étant au service des concurrents directs de Léopold II, des sociétés de Liverpool qui commerçaient aussi en Afrique et en ramenaient des esclaves, une activité précisément «contestée» à Léopold II qui préféra rendre esclave le peuple congolais sur son propre territoire. Au palais belge, certaines sources parlent d'un «pamphlet scandaleux émaillé d'erreurs historiques» qui jettent le discrédit sur notre deuxième Roi mais aussi sur la Belgique dans son ensemble. Au boulevard Reyers, les approches sont plus contrastées. Ainsi, le responsable d'« Histories », Philippe Van Meerbeeck nie résolument un éventuel parti pris et souligne la qualité toute britannique de l'œuvre. Les thèmes qui y sont développés sont avérés par des témoignages incontestables ; c'est une histoire solide comme un roc. Et de préciser que l'on y donne des témoignages de victimes et qu'on peut y entendre quelques-uns des meilleurs spécialistes du Congo comme Elikia M'Bokolo à côté de spécialistes belges (NDLR : flamands) et étrangers dont la réputation ne peut être contestée. Contrairement aux exigeances du palais belge, tout le monde est presque unanime qu'il ne peut plus être question de taire cette lacune flagrante dans notre enseignement de l'Histoire. Bernard Balteau, responsable de la case Histoire sur la Deux est nettement plus nuancé. Que l'on ne se méprenne pas, s'exclame Bernard Balteau : il y a eu un certain négationnisme sur cette période en Belgique au lendemain de la Première guerre mais depuis lors, des travaux comme ceux de Stengers avaient bien remis les pendules à l'heure. Il est tout aussi faux d'affirmer que la Belgique s'est voilé la face : la presse a mené plus d'une campagne contre ce qui s'est passé dans l'Etat indépendant de Léopold II. Comme c'est un film fort bien fait sur le plan cinématographique poursuit Balteau, il nous a paru impossible de le lancer sur antenne sans remise en perspective. Il sera donc suivi d'un débat avec Jean-Luc Vellut (UCL), Ginette Kurgan (ULB) et peut-être Barbara Emerson. Et on y donnera la parole à Jacob Sabakinu qui enseigne à Kinshasa.Une approche qui recentrera le débat dans une perspective belge et pas uniquement flamande... Il est dommage que notre service public n'ait pas fait lui-même ce travail essentiel...Ajouta-t-il• Il est intéressant de comparer les versions flamande et francophone du « Roi blanc ». Car la frontière n'est pas que linguistique... Photo RTBF. 5. Quels bourreaux ? Les anciens Belges «d'Afrique» contestent aussi les travaux qui exagéreraient selon eux la part prise par les Belges. Les autres occidentaux y seraient également massivement impliqués, mais sous la direction belge. Une analyse rejointe par Jean-Luc Vellut qui fait remarquer que la présence belge s'y limita à quelques centaines de personnes, agents de l'Etat ou des compagnies. Il y auraient d'autres Européens qui auraient perpetré des crimes sous le menteau belge. Que certains d'entre eux se soient «méconduits» ne fait pas de doute. Léopold II ne pouvait l'ignorer puisqu'il a envoyé sur place une commission internationale d'enquête mais n'en eut nul repentir. Car deux siècles après l'hollocauste sous Léopold II, aucune condamnation des auteurs des crimes n'a été enregistrée. Cependant, un autre génocide congolais est déploré, les enquêtes sont peut -être en cours, les rapports des pillages des ressources du Congo sont connus, le monde attend encore, et encore, les décisions du Conseil de Sécurité des nations Unies: les sanctions• ..................................................................................... « OPERATION TURQUOISE » to MOTAMBO MWA LIWA ? © KAWATA Ashem Tem LALAKo, 2004 Kwokoso o Esé ya Rwanda ebandaki mokolo mwa motoba ya sanza ya minei ( liwa ya nkumu Habyarimana) mpe esili o mokolo mwa ntuku misato ya sanza ya mwambe o mobu 1994 (ntango mampinga ma babuni ba Esé Fransia batikaki Esé ya Rwanda). Kasi mikolo mina mikoki te kobomba epai mbeba euta to eleko ya sika, mitelengano mya bato ba Rwanda mpé bisé biye bizingi Esé éna. Bana, basi mpé babali bakufi, epai moko, mpo na nko mpe bosenzi bwa bandeko ba bango, epai mosusu, mpo na bonyama bwa lisalisi ya lokuta eye babengi « coopération ». Tomituna : - Ezali kaka lokoso ya lokumu to bokonzi ? - Ezali motambo mopikami na bokasi ya bapaya baye balingaka banda kala kosala bolamu bwa biso o esika wa biso ? Mpo na koyanola mituna mina, tokolanda nzela isato : 1. Na yambo, tokotiya Rwanda, Esé ya Ngomba nkoto zomi, o ntéi ya Afrika, na bolandi kalati ya ntaka (zeografia) mpe tokozongela ezaleli ya bankoko ba bango kin’o ntango Juvenal Habyarimana azwaki bokonzi ; 2. Na sima, nakomeka kolanda, mokolo na mokolo, kwokoso mpé bitumba mpo toyeba nani na kati, nani na libanda ya Esé ena atindaki efuku ya bato o liwa; 3. Na nsuka, nakosapola makanisi mpo na eleko ekoya na Afrika mpe bosalisi, babengi « Coopération ». ETENI YA YAMBO : 1. « Esé ya Ngomba nkoto zomi » O epai ya limbe, Rwanda esuki na molongo mwa ngomba iye ikabola yango na Esé Zaïre. O ngambo ya likolo, tokomona Uganda mpe o nse Burundi. O ngambo ya monyele, Jamuri ya Tanzania. Rwanda ezingama bipai binso. Soki mabele makiti mwâ moke epai ya monyele, litelengana lina lilimboli esika ya liziba Victoria. Soki te, Esé Rwanda etongama na bolandi ngomba, yango wana molunge mozali mingi te : 13°C. O Esé Rwanda, mosala mwa bilanga maleki misala misusu. Balonaka tî o ngambo ya likolo mpe epai o limbe ( epai ya Gisenyi), kafe na ngambo ya Biyumba mpé Butare. Bilona bina bizwaka eteni monene ya misala mya Esé mpe ndambo na yango bitekamaka epai ya bapaya.Tokobakisa na mosala mwa bilanga, bobokoli bibwele. Kasi bitulelo 1 mpe bibende bya ntalo 2 bizali mingi te ( etani, mbengi to shaba 3 mpé tungisteni). Kasi gazi « méthane » etonda o liziba Kivu. Na mokuse, bolima bwa Esé mpo na moto moko 4 emataka lisusu te banda 1976. Etikala kaka na 275 $ mpo na moto moko. Toloba Rwanda ezali o ntéi ya bisé bya babola o mokili mobimba. 2. Bokutani bwa bikolo bisato bya bato kin’o ntango ya bokonzi ya Juvenal Habyarimana. Mabele ma Rwanda, epai Batwa bazalaki kofanda, mayambaki bato baye bautaki bipai bisusu. Ekolo wa yambo ezali ya baye balobaka « ntu », mpo na kobenga moto : Bahutu. Molai mingi te (1,67 m mpo na babali), bango bauta o ngambo ya likolo, pene na mabele ma Tshadi mpe Nijé. Soki tolandi bikoma bya Nyango Cheik Anta Diop, ekoki kozala na libandeli lya esiyo enene ya Sahara to pene ya mobu 1300 sima ya Yezu-Kristo, ndenge etangami na biloko biye bimonanaki o Rwanda mpe bilombolamaki o nkisi ya kaboni 14, mpo na koyeba mobu mwa solo solo. Bahutu bazali baloni, batuli mpé bakabinda. Motuya mwa bango o mokolo mwa lelo 90% ya bato banso ba Rwanda. Ekolo ya mibale ezali eye ya bato babengi Batutsi. Bazali babokoli bibwele bauta epai ya likolo, o ngambo ya Abissynie mpé baye babengami lisusu « banilotiki ». Motuya mwa bango mokoki kaka 9% ya bato banso ya Rwanda. Nyango J.-P. Harroy 5 ya Bobongo 6 ya Bruxelles akomi ete Batutsi ( 1,76 ya molai, zolo moke mpe molai, elongi ebendana) bakomaki o ngambo ya Uganda yambo mampinga ma banilotiki bayâ. Yango wana, likanisi liye lizali kosangisa bikolo bina ibale, lizali lokuta mpenza. Abakisi lisusu éte moluki monene mwa mambi ma bomoto (antropolojia), ingelesa C.G. Seligman, atiyaki bango o ntéi ya bashamiti to bahamiti, kasi nkombo ena lokola eponama kaka mpo na mambi ma lokota, ekoki kosengela bango te. Mpo na Nyango Harroy, Batutsi bauti o likolo epai ya monyele, mpo bakokani mingi na Bagalla ba Ethiopia 7. Bikolo ibale bina bikutanaki na Batwa ( 1% ya bato banso ba Rwanda), bankolo mabele mana banda kala ndenge basusu bazali o Esé ya Kongo. Ata kutu na bikolo binso bina, bato bakeseni, lisangani lisalemaki o bokonzi bwa Mwami. Bikoma mpo na ebandeli ya Rwanda bizali mingi : masapo maye matali bonkoko to bokonzi. Nyango Kagame akitanisi masapo ma bakonzi o bonkama 8 zomi. Nyango mosusu, Jan Vansina 9, akomi éte masapo ma Bokonzi mabandi o bonkama zomi na motoba. Bofandi esika yoko mpo na babokoli bibwele mpé baloni bilanga ezali mpasi mingi. Ndimbola ya mpasi ena ezali na bokeseni bwa nzoto wa bango te, kasi na ndenge bikolo bina ibale bikelaka, mpe bazwaka lifuta lya mosala mwa bango : esengeli éte Bahutu babatela mabelé mpo na bilona, kasi esengeli lisusu éte Batutsi balekisa bibwele mpo na koluka biléi. Mbeba nyonso ewuti wana, epai mosusu te : ndenge nini tokokabola mabele mpo na baloni mpe mpo na babokoli bibwele ? Toloba éte Mbulamatali ya Babelesi ( colonisation) mpé eleko ya bokonzi bwa Juvenal Habyarimana, yango nde ikomisi bokeseni bona lokola bitumba o ntéi ya bikolo bina ibale. O mobu 1956, makambo mabandi kobongwana moke moke. Bahutu, baye bazalaki kondima lisusu te bokonzi bwa bamwami ba batutsi, basali mangomba mabale, Aproma 10 mpé Parméhutu 11. O mokolo mwa ntuku ibale na mitano ya sanza ya sambo o mobu 1959, Mwami Mutara akufi. Bato bazalaki konzinga ye, baponi Kigeli V bo mokitani mpe basali ya bango mpe lingomba lya politiki, U.N.A.R. 12 . Makambo manso mabebi mpe na sanza ya zomi na moko o mobu ena, bahutu batomboki mpe babomi bokonzi ya batutsi. O mokolo mwa ntuku motoba ya sanza ya zomi o mobu 1960, bokonzi ya yambo eye ekambami na Grégoire Kayibanda ezwi ebonga. O mokolo mwa ntuku mwambe ya sanza ya yambo o mobu 1961, bakambi ba Esé, baye bakutanaki o engumba ya Gitamara, balongoli Mwami Kigeli V o ebonga ya bokonzi. Babongoli Mani mpo ekoma Bokumani 13. Bayokani mpo na mibeko miye mikokamba Esé, baponi Nkumu mpé bankomwa 14. Rwanda ekabwani na Burundi. Bikolo bina mibale bizwi dipanda mpé bikoti o bonsomi. Banda wana, na bokambi ya Grégoire Kayibanda, Rwanda ebandi kobunda na monguna wa ye monene, bobola. Emipesi masengisi maye makoki kosangisa bato banso. Bakonzi babongisi nzela mpe bonkita, na lisalisi liuti o Bisé bya bapaya. Basi mbula zomi wana ibebi na bitumba kati ya Bahutu mpé Batutsi. Mingi bakimi o na Esé Uganda, o Burundi mpe o Zaïre. O mokolo mwa mitano ya sanza ya sambo o mobu 1973, basoda bazwi bokonzi. Mokonzi wa bango, Juvénal Habyarimana azwi mokano ya kopusana pene na Esé Zaïre, mpe ameki kozongisa lisanga mpé kimiya o ntéi ya Bahutu mpé Batutsi. Kasi mokano mona moumeli te. Ye hutu ya likolo abengani bahutu ya nse mpe batutsi na bokonzi. O sima ya mibu mibale, Habyarimana atiki babelesi mpe apusani pene na Bafalansé. O sanza ya sambo ya mobu 1975, lisalisi, mpo na makambo matali basoda, libongaki o ntéi ya Paris mpé Kigali. Ndoto ya Nkumu Giscard d’ Estaing mpé bakonzi banso ba Fransia 15 ebandi kokoma bosolo mpenza : kotiya makolo o ngambo ya Maziba Manene ma Monyele kin’o Zaïre ( Esé eye « epola » na mabanga ma ntalo). Yango wana o mobu 1978, Nkumu Giscard atindaki basoda ba Fransia mpo na kobikisa bamindele o engumba ya Kolwezi mpe kobatela ebonga ya Mobutu Sese Seko. O mobu 1982, Nkumu François Mitterrand akei mobembo o esé ya Rwanda. O mobu 1990, Juvenal Habyarimana ayambi mwana wa ye Jean-Christophe Mitterrand. Banda wana mbilingambilinga ikoti o Esé ya Rwanda. O mokolo mwa yambo ya sanza ya zomi, Banyarwanda nkoto misato baye bazalaki ona Esé ya Uganda, mingi batutsi, bakatisi ndelo ya Esé ena. Na mwa mikolo, basoda ba F.P.R. 16 babimboli bitumba o boso bwa mampinga ma basoda ba Rwanda, baye bazalaki nkoto mitano na nkama ibale. O mokolo mwa misato ya sanza ya zomi, basoda ba F.P.R. bakomi pene na engumba Kigali. Habyarimana abeleli Bafalansé mpé Babelesi mpo basunga ye. François Mitterrand, na mobembo ona Esé ya Al’Arabia Saudi, atindi mampinga ma basoda nkama moko na ntuku mitano. Bazali baye bafandaka ona Esé ya Bê Afrika ( Centrafrique). Basusu balandi na sima ya mwâ ntango. Babelesi batomi basoda nkama motoba. Motambwisi pakapaka ya Falansé, lokola akataki nzela na mampinga ma F.P.R., abikisi Kigali, ntango moke. Banda mibu 1992 kin’o 1993 Bafalansé babakisi mampinga masusu. O mobu 1993, bakokoma nkama motoba. Mosala mwa bango nde kolakisa basoda ba Rwanda mambi ma bitumba mpé ma mandoki. Baye bazalaki nkama mitano, baleki nkoto misato na mitano na mbula misato. Mandoki makouta ona Esé ya Fransia. Lingomba ya Amerika liye litali masémbo ma bato, nkombo Human Rights Watch, likomi éte : O sanza ya misato o mobu 1992, Banki ya Crédit Lyonnais, o ndako wa yango eye ezali o engumba ya Londres, endimaki kofuta mandoki mpo na Rwanda. Moto mwa Ezipiti asombi mandoki mana na motuya bifuku misato na minei ya falanga biye bipésami na Credit Lyonnais. O sima ya mwâ mposo, mpepo ya basudafrika ikumbaki mandoki banda na Chateauroux kin’o Kigali. Epai esusu, Bafalansé bazali kotinda Banyarwanda bayokana. Matakanelo ma yambo masangisi babuni ba F.P.R. mpé bakonzi ba Rwanda o engumba ya Paris, o mobu 1992. Na mbula eye elandi, Bruno Delaye, oyo akitani o ebonga ya mwana ya Nkumu Mitterrand, Jean-Christophe, na makambo matali « Afrika » o Ndako-mokonzi « Elysées », atindi ngambo ibale ya Banyarwanda batiya bilembo o mokanda mwa boyokani o engumba ya Arusha, o Jamurhi ya Tanzania, na sanza ya libwa o mobu 1993. Kasi, Bafalansé, epai bazali kotinda Banyarwanda bayokana, epai bazali kokembisa bokonzi bwa Juvenal Habyarimana, oyo azali koboya kokabola bokonzi na Faustin Twagiraruungu (mohutu), Monkomwa mwa yambo oyo aponamaki o matakanelo ma Arusha. Lolenge yoko lokola Mobutu Sese Seko asalaki ntango Lisanga lya “Conférence Nationale” liponaki Etienne Tshishekedi. Moke moke bato ba ye bazali kopona babuni ba molili mpo na koboma bato. O sanza ya yambo ya mobu 1993, mokanda mwa “Fédération des Droits” de l’Homme mobimisi sekele eye ya liwa lya bato. O sanza ya zomi na mibale o mobu ena, O.N.U. atindi mampinga ma babuni mpo bakitana esika ya Bafalansé. ETENI YA MIBALE: MOTAMBO YA LIWA : « OPERATION TURQUOISE » 1. Liwa lya Habyarimana Bikela binso bikoki mpo bitumba bibanda. Mampinga ma F.P.R. mazali koya, mosika te bakokoma o mboka-mokonzi. O engumba ya Kigali, opesi mbwa, mbwa aboi. Eutaki ye o matakanelo ma bakonzi, Juvenal Habyarimana ayebisi Nkumu wa Burundi, Ntaryamira, éte amata o mpepo Falcon 50, likabo lya Bafalansé. Kasi mpepo ekwei o mokolo mwa motoba ya sanza ya mineyi o mobu 1994. Bakonzi babale mpé bayendi mpepo bakufi. Na mbisa, ekoyebana éte, mpepo ena ekweyaki mpo masasi mabale ma kafukafu, babengi « roquettes », bitutaki yango. Colette Braeckman, mokomi mwa makambo ma Zaïre (Kongo), o nkasa ya nsango « Le Soir », akomi éte masasi mana makoki kozala ya babuni ba Rwanda te, to ya mampinga ma F.P.R. te. Abakisi lisusu éte ezali bisalela bya Bafalansé. Kutu, balokotaki bibembe ibale ya bamindele na ndako eye ezali pene na ntaka ya mpepo ya Kigali. Basoda ba FPR ya Kagame bakokaki kosomba masasi mana ? Basoda ba Fransia bapekisaki bantoma ba O.N.U. bapusana mpembeni ya biteni bya mpepo ena. Lokola ndoki, Barryl, mokonzi mwa kala ya bazédé ba Fransia, akolakisa o bililingi (televizio) eteni ya mpepo ena. Mpe akokosi éte ezali Linzanza moyindo ya mpepo. Azwaki eteni yango wapi ? Ndenge nini moto lokola ye akoki kobosana ndenge wana? Juvenal Habyarimana akufi. Mpo na nini ? Mampinga ma F.P.R. makomi pene na Kigali : elingaki kotinda ye nde ayokana na bakonzi basusu ba Rwanda, ndenge bayokanaki na Arusha ? Toloba kaka liwa lya ye likotisi mobulu mwa mowa ona Esé ya Rwanda. Bafalansé bakangi minoko. Bantoma ba Mpoto o mboka-mokonzi Kigali bakangi bifelo mpé maninisa. Bafalansé babandi kobelela mpo Bisé binso bisangana o ntéi mpé o bokonzi bwa O.N.U. mpo bikabola mikumba mina. Toloba epai, tozonga epai : elekeli bango ndelo. 2. Bisalasala bya Bafalansé Mokano n° 918 mwa O.N.U. mobakisi babuni ona Esé ya Rwanda. Bazalaki nkoto mibale na nkama mitano, bakomi nkoto mitano na nkama mitano. Mosala mwa bango kobatela bato mpe komitiya o ntéi ya babuni ba Rwanda mpé mampinga ma F.P.R. Kasi Fransia ebosana Rwanda te. O nsuka ya sanza ya minei o mobu 1994, ntoma ya Fransia akei kokutana na Mobutu. Nkumu ya Zaïre ayambi Michel Aurillac, mokumi mwa boyokani ya Fransia mpé Afrika, o engumba ya Gbadolite. Michel Aurillac azalaki ntoma ya Monkomwa mwa yambo, mpé etinda ya Jacques Foccart, monkutu monene mwa makambo matali Afrika. Michel Aurillac asengeli kotinda Mobutu éte asangisa Banyarwanda ba ngambo na ngambo mpo bayokana. Bakonzi ba F.P.R. baboyi na ntina te Mobutu azali moto ya Bafalansé. O ntango ena, mandoki mazali kokita na mpepo o engumba ya Goma. Mokolo mwa yambo mpé ya mibale ya sanza ya mitano, babuni ba Rwanda mpé basoda ba Zaïre bakitisi uta mpepo masasi mawuta ona Esé ya Bulgarie. O mokolo mwa ntuku ibale na sambo ya sanza ena, basoda ba O.N.U. balongwe na Kigali. Fransia ebandi kobanga éte F.P.R. ebimbola bitumba bya Kigali. Mpo soki F.P.R. elongi bitumba bina, Fransia ekobebisa mokano moye ezuwaki mpo na kokota o bisé bya Afrika biye bizali epai ya monyele. Eloko esusu : nkasa ya nsango « Süuddeutshe Zeitung » 17 ya Munich adimboli éte : « Na sima ya bosungi bato, ezali etumba ya ofele o ntéi ya bisé ibale biye bizali koluka bokonzi ona Afrika : Fransia mpé Amerika. Ndenge wana, bikolo binso bya bato bayindo bikokoma masano ma zeké mpo na bango ? » O mokolo mwa zomi ya sanza ya motoba, ntango basengeli bazali kondimbola bobomi bana ba Batutsi o ndako ya bana bitike ya Kigali, eye ekambami na sango Blanchard ya Esé ya Fransia, politiki ya Rwanda ya Bafalansé ezongi sima. Mokolo wana kaka, Monkomwa mwa Mambi ma bbapaya, Alain Juppé, oyo akoma Monkomwa mwa yambo, alobi : « Tokokende kosala nini kuna ? Bato nkoto moko na kama mitano bakokoka kokanga bobomi te, kutu ngambo moko ya baye bazali kobunda elingi biso te. » 18 Abakisi lisusu éte Fransia ekoki kokoma mokengeli mwa Afrika te. Kasi ntango ye azali koloba boye, mampinga ma basoda, toloba bato nkoto libwa, na mpepo, na mandoki ma kafukafu, bapikami o ntéi ya Afrika, banda Sénégal kin’o Bê Afrika (Centrafrique). Mosala mwa bango nini ? Kolakisa bikela bya Fransia - bikoma bya Montaigne, bya Pascal, bya Jean-Paul Sartre, miziki ya Ravel, to langi la Monnet - to kobatela bakonzi baye bango batiya mpo bana ba Afrika balongola bango te ? O mokolo moye molandi ( zomi na moko ya sanza ya motoba), bakonzi ba bosungi bato, Médecins sans frontières, bayebisi Monkomwa Alain Juppé éte « ebongi eloko moko esalama ». O mokolo mwa zomi na misato ya sanza ena, o matakanelo ma ntuku isato ya Lisanga lya Afrika o engumba ya Tunis, Bafalansé batindi bantoma bayiké. Kasi Mobutu, Nkumu ya Zaïre, lokola alingaki kosala makambo manso ye moko, abebisi boyokani eye elingaki kopemisa mandoki. O mikolo mya zomi na mitano mpe ya motoba ya sanza ena, François Mitterrand, Alain Juppé mpé Bernard de Montferrand, oyo asalaka o bilo ya Edouard Balladur, bayambi, moko mpé mosusu, Philippe Biberson, mokonzi ya Médecins sans frontières. Na sima ya masolo ma bango, mokano monene mozwami. Ntango wana, mangomba ma basungi bato ma mikili misusu mazali komituna éte ndenge nini Paris ekoki kobikisa bato ba Habyarimana. O mokolo mwa zomi na sambo ya sanza ena, Edouard Balladur ayebisi Bernard Grandjon, mokonzi ya Médecins du Monde éte : « Lokola Fransia esalisaki baye bakomi babomi, ezali na bokasi to na ndingisa te ya kotinda mampinga ma basoda mpo na kokabola babuni. » 19 Tokoki koyeba mpo na nini Basungi bato ba Fransia bakangaki minoko ntango mbilingambilinga ya bobomi ikotaki o Rwanda. Bango bato batindaki bakonzi ba Fransia ndé bakota o makambo mana. Lolenge yoko ona Esé ya Somalia. Basoda ba Fransia bakosunga mampinga ma babomi mpo bakimisa bango ona Esé ya Zaïre ? 3. « Opération Turquoise » to Motambo mwa Liwa ? O mokolo mwa ntuku ibale na misato ya sanza ya motoba, « motambo mwa liwa » to Opération Turquoise ebandi. Bisika bisato biponani mpo basoda ba Fransia bapikama. Ndako-mokonzi ezali o engumba ya Goma, mampinga ma basoda o engumba ya Bukavu mpe mpepo wa bango o engumba ya Kisangani. Lotomo la basoda ba Fransia lozali : « koluka mpe kobatela baye bazali kobanga liwa ». Bafalansé batongi biyéma o engumba ya Cyangungu epai basangisaki baye banso bakimaki bitumba. Sanza mibale kaka eleki o sima ya bobomi bato na baye Fransia epesaki mandoki, ye wana ezongi mpe ezali komeka, o mosika (na kilomtele nkama mitano ya Kigali), komeme kimya ona Esé ya Rwanda. O mokolo mwa ntuku ibale na libwa ya sanza ena, ntango François Léotard, monkomwa mwa Fransia o mambí ma basoda, azali kokumisa mampinga ma bango o engumba ya Goma, babuni ba F.P.R., na boyangeli bwa Kagame, bayingeli o engumba ya Kigali. Laurent Bijard akomi o nkasa ya sango, Le Nouvel Observateur, éte : « Basoda baye balata bikoti bya langi ya mai ma mpondu mpé baye balata bikoti bya motane ngwa, banso baye bakomaki o engumba ya Cyangungu bayebi Bosungi bato te, mpe bakumbaki biloko bisengeli te. Bazali bato bayekola boluki nsango, o maboko ma bango mandoki ma kafukafu. » 20 O sima ya mwâ mikolo, Opération Turquoise ebongwani. Lokola babuni ba F.P.R. bazalaki koyingela bisika binso, Bafalansé batongi « etanda ya bokebisi ». Laurent Bijard akomi ete Paris eponi kotonga nzela ya boleki ya Bahutu mpo na kokimisa baye babomaki bato. O mokolo mwa yambo ya sanza ya sambo, Samantha Bolton, ya lingomba lya Médecins sans Frontières, adimboli ndenge nzoto ya bawei bilali o nse 21, bo nyama. O ntango ena, efuku ya Banyarwanda bazali kokima mboka wa bango. Opération Turquoise ezali kobenda bango o « motambo mwa liwa ». Na mposo moko, tokoki kotanga nkoto zomi na mitamo ya bawei. Samantha Bolton ayoki Guy Larome, oyo ya lisanga lya basalisi bato, azali koloba : « Tozali na biloko ya kokoka te mpé biye bisengeli bosungi bato te mpe toyekola mosala mona te ». O mokolo mwa zomi na misato, S. Bolton akomi : « Rwanda inso ikiti o engumba ya Goma ». Na nkoto zomi na mitano ya bawei na mposo moko, tokomi na nkoto zomi na mitano na mokolo moko. Basoda ba Opération Turquoise bakoki lisusu te. O engumba ya Paris, « benda bika ». Monkomwa mwa yambo, Edouard Balladur, akei ona O.N.U. mpo asenga lisalisi lya mokili mobimba. Fransia akoki lisusu te komeme na mapeka ma ye mokumba monene moye ye moko alukaki. Banyarwanda bazali kokufa na nzela ya Goma. Kuna, o mokolo mwa ntuku ibale na moko ya sanza sambo, bato babandi kokufa na kolera. Soki totali malamu, bobendi Banyarwanda na Goma ezali lokola mwana azali kosakana na eleko ya pema. Soki otondisi mopepe na kati mpe otoboli lidusu, mopepe nyonso mokobima na mwa lidusu lina. Eloko ya pema ezali Rwanda, mwâ lidusu lizali Goma, mopepe nde Banyarwanda. Kasi mpo nakotobola eloko ya pema, ebongi ozala na ntonga : ntonga ena, na lisapo liye litali biso, ezali Lolaka la Ngomba Nkoto yoko (Radio de Mille Collines). Lolaka lona ekoki kozala o engumba ya Kigali te, mpo bato ba F.P.R. basili kozwa engumba ena. Masakola ma bango mauta wapi ? O ngambo eye Bafalansé bazali kokengele. Nani mokonzi mwa lolaka lona ? Mwasi wa Habyarimana. Lolaka ebeleli ete bato ba F.P.R. balingi koboma Banyarwanda ; soki balingi lobiko bakende bango banso epai basoda ba Fransia bazali, elingi koloba, o engumba ya Goma to ya Bukavu, ona Zaïre. Eloko bango bayebaki te, motambo monene mwa liwa mozalaki kozela bango. Bilili (bya televizio) bilakisi basi, babali mpé bana bazali kokufa bo nyama. Tanki ekokunda bango o libulu lokola bibwele, ata kuruze te, ata sango te, ata matanga te, ata losambo te. Ntango wana, Bill Clinton, Nkumu ya Amerika, asutuki. Abimisi efuku yoko ya dollar, basoda nkoto inei mpo bakende kobwaka bileyi na Goma. Kasi bilei yango bikomeli bato te. Bakiti o nse mpe bayei kotiya pompi ya mayi o liziba mpo na kobénda mai. Bamerikani babimboli Kigali, Bafalansé bakimi. O mokolo mwa ntuku isato ya sanza ya mwambe, Paris abengisi basoda ba ye mpe Opération Turquoise esili. ETENI YA MISATO : ELEKO EKOYA MPO NA AFRIKA, MPE MPO NA BOYOKANI BABENGI « COOPERATION ». Ntango nakomaki lisapo liye o mobu 1995, mbeba eye ekoti na ngambo ya monyele ya Zaïre, elingi koloba na Goma, Bukavu, Rushuru mpe Uvira ezalaki te. Epai mosusu, bokono ya Mobutu Sese Seko eyebanaki te. Kabila mpe abandaki bitumba te. Kasi soki totali malamu, bilembo binso ya kwokoso ya lelo bisanganaki mpo moto mopela ona eteni ena ya Zaïre. Kasi tozonga moke o mobu 1994, ntango Paris ebengisaki basoda ba ye. Tokomona ete Fransia elukaka kaka kokoma lokola Amérika, mokengeli monene ya Afrika. Kasi ndenge ebebelaki ye ona Asie, epai ya Indochine, ebebeli ye lisusu na Afrika. Nkasa ya nsango ya Japon, Nihon Keizai Shimbun, ekomi : « Ekoki ye te kobongisa makambo o Bosnie, babengani ye o « Moyen Orient » na Bamerikani, etikali kaka mpo na ye Afrika ... Kasi ezaleli wa ye (Fransia) na mbeba ibale na Afrika ( Algérie mpe Rwanda) elakisi éte ezanga kimya mpe ezali kolongwa moke moke ona Afrika.» Patrick Sabatier akomi o nkasa ya nsango, Libération : « Rwanda ezali yango moko te Esé eye etikala o maboko ma bazabolo. Banda Angola kin’o Somalia, leka Sudani to Liberia, molongo molai mwa bana ba Afrika baye bakweya o bobomi, o nzala mpe o bokono likolo lya bitumba. Na mbisa ya mibu 1980, o ntéi ya mokili mobimba, Afrika esepelisaka lisusu bato mingi te. Bitumba biye bizali koleka o ntéi ya mabele ma Afrika bikoki kobebisa lisusu te kimya mpé boboto ya mikili mya baye bazali na mbongo mingi. Mikili mya Afrika mizali mosika mingi, bobola eleki mpo mikili mya mbongo milekisa ntango wa bango, mbongo wa bango mpé makila ma bango. » 22 Abosani kobakisa ete bango nde bakataka ntalo ya biloko binso eye biso totekaka. Abosani nsinga eye ezinga nkingo ya bana Afrika nkombo « bodefi » na mitindo ya Banque Mondiale mpe ya F.M.I.. Abosani mbula nyonso oyo mikili ya « bato na mbongo » batiya mpe bakembisa bokonzi ya bayibi mpo basalela bango. Tomituna nanu : Eloko nini bayaka koluka na Afrika, soki ezali na yango na tina te ? Batiya Afrika likolo lya mesa, bakabola yango biteni na biteni, babenda yango makila manso na moyibi mpe na lokuta, na kindoki, bayokisa yango nsoni. Bikelamo baye bango babokola na moyibi bakoma bakonzi. Na yambo, bamemelaki bana Afrika bikela bya bango mpo balakisa ete baleki bango. O mokolo mwa lelo, balongoli bikela, o esika ena, batiyi mandoki. Soki kaka bana ba Afrika bameki koningisa moto, bakati yango. Ezala o Rwanda, o Bê Afrika (Centrafrique) to o Zaïre, nsoni esila bango. Soki bakoti o bitumba bango moko te, bakofuta mbongo na bibwele ba babuni baye bazanga mboka, baye bateka milimu. Esé yoko te ya Afrika ( longola Afrika ya Nsé, Lybia mpé Ezipiti) ekoki koloba : « Ekokomela ngai te. » Lokuta. Ntango, Niponi mpé Bamerikani batiyaki mbongo mpé bisaleli bya bango o Singapur, Taïwan, Hong-Kong, Korée ya Nsé (tobakisa Chine), Bisé bya Mpoto bizalaki wapi ? Lokola bamoni éte eteni ya mokili ya Azia ya monyele ebandi kobonga mpé kotombwana, tala bango bana mbango kuna, o libulu ya mbongo. Kasi ona eteni ya mokili eye batikelaki bango, eloko moko te. Mbula ntuku minei ya bobola, bokono iye isila ikomi kozonga, bakisa SIDA (soko euta wapi ?), nzala, mpé bolole ya bakonzi, ndelo eluti. Banda Général de Gaulle apona boyokani na mbulamatali ya Fransia o mobu 1958, kin’o lelo oyo o mobu 1997, politiki ena ebongwana te. Bazala ya Loboko la mobali, bazala ya Loboko la mwasi, bakonzi ba Fransia basalaka kaka ndenge moko. Bato ba Fransia bango moko bayebi ndenge boyokani ena etambolaka te. Totoki koloba ete « coopération » ya Bafalansé ezali na bilembo binei : 1. Songi-songi : ebongisaka makambo manso ma bato baye bango batiya o >bokonzi. Ata likambo yango litali ye te, ekotingama kaka mpo ekota o ntéi wa yango ; 2. Botau bwa bonkita : Bisé binso biye bindima lokota la falansé bizali kaka babola. 3. Ebongwanaka te : Afrika ekoma ekeko, Fransia nde etambolaka. 4. Poliki ezanga eleko : yambo Bafalansé bazalaki kolakisa bato ba Afrika bikela bya bango, sik’oyo mandoki mayingela bisika bya bikela. MALOBA MA NSUKA Na yambo, namitunaki soki makambo malekaki o Rwanda, mazali bilembo bya lokoso la bokonzi, bosungi bwa lokuta. Lokoso la bokonzi lokola bosalisani bwa lokuta, soki bizali na mbongo bikobongola bizaleli bya bato. O Rwanda, bikolo bizali kaka misato. Kasi o « Côte d’Ivoire », motuya moleki 6, o Zaïre to Kongo, motuya moleki 200. Soki lel’oyo, bato baye baliyaka, bafandaka, babalanaka elongo babandi kobunda, moto moko ayebi te epai bitumba bina bikosila. Songi-Songi ya Bafalansé emonani polele. Tolandi mokolo na mokolo ndenge bango bakotaka o makambo ma Afrika mpé eloko nini bango balukaka. Afrika ekoki kotelema te. Bilili binso bango balakisaka botutu bwa biso. Tozali babola, tokotikala kaka babola. Mbongwana ezali te. Soki biso moko tozwi eleko wa biso o maboko ma biso te, bango bakosalisa biso te. Wana ezali liteya linene lya ekoma eye. _ 1 Etulelo elingi koloba « industrie ». Nkombo euti na motuli lokola « Forgeron », mosali bibende. 2 Bibende ya talo : matières premières; lokola tobengaka « mabanga ya talo » or to diamant. 3 Tobengi « shaba, mbengi », cuivre. 4 Bolima bwa esé mpo na moto moko : « Produit national brut par habitant ». 5 Nyango elingi koloba Professeur. 6 Bobongo elingi koloba Université. 7 Harroy,J.-P., « Rwanda », Encyclopaedia Universalis, vol.14,1980,nkasa 561 ti 563. 8 Bonkama elingi koloba « siècle ». Alexis Kagame azalaki Nyango ya Mambi ma bokanisi mpé bwanya (filosofia) ya Afrika. Atangisaki o Bobongo bwa Lovanium ya Kinshasa. 9 Jan Vansina azalaki Nyango ya masapo ma bankoko mpé Bobiso, atangisaki o Bobongo bwa Lovanium ya Kinshasa, mpe ya Louvain o Mani ma Belgika. 10 Aproma (Association pour la promotion sociale de la masse). 11 Parméhutu ( Parti du mouvement de l’émancipation Hutu). 12 U.N.A.R. ( Union Nationale Rwandaise). 13 Bokumani : « le pays du peuple honoré » : République. 14 Bankomwa : Ministres. 15 Duteuil, Mireille, « Paris-Kigali: une si longue histoire »,Le Point,n°1141 du 30 juin 1994. 16 F.P.R. : Front Patriotique Rwandais. 17 Na nkasa ya sango La Vérité, « De la Somalie au Rwanda »,n°1,septembre 1994,p.9. 18 SOUDAN, François, « Pourquoi la Fransia s’en mêle ? », Jeune Afrique,n° 1747, du 30 juin au 6 juillet 1994 19 Jeune Afrique,n° 1747,du 30 juin au 6 juillet 1994,p.14. 20 Bijard,Laurent, « Rwanda »,Le Nouvel Observateur,n°1551, du 28 juillet au 03 août 1994,pp.29-31. 21 Bolton, Samantha, bikoma na kati ya Nouvel Observateur,n°1550-1551,juin-juillet-aoüt 1994. 22 Libération, du mercredi 18 mai 1994,p.3. KONGO (R.D.C) ( Zaïre ya kala) ........................................................................................... |
Connexion |